tulbid

A. H. Tammsaare romaani "Kõrboja peremees" põhjal tehtud film keskendub nagu raamatki Katku Villu ja Kõrboja Anna vahelisele traagilisele armastusloole.

Selles loos kõik sõlmub ja põimub, iseloomud on pidevas sisemises liikumises. Villu elab tõusude ja mõõnade kaupa, ei leia enesele kusagil asu (või näpsab saatus võimalused endaga rahul olla), petab ennast. Tema tahtmistes ja tegemistes on kõik inimlikud tundevarjundid naiivsest optimismist ja uljast käegalöömisest kindla, eneses varjul hoitud veendumuseni iseendast ja oma kohast. Anna on loomult rahulikum ja elu nägemises sirgjoonelisem, determineeritum Ühes teatavas kindlas, aga raskesti sõnastatavas mõttes on nad isegi sarnased. Paljugi sõltub minevikust, sellest, mis nende vahel on olnud.
Film jälgib nende hingeelu, mõtestab inimestevahelisi suhteid ja tõlgib nad filmikeelde.
Film on kõnelus inimliku olemise lihtsatest, ent suurtest põhiväärtustest.
Filmi tegijaid paeluvad teemad ja küsimused on olemuslikult igavesed: inimese kui elu peremehe teema, konflikt põlvkondade vahel, loomine kui püüdlemine, pürgimine uue poole, füüsilise ja vaimse järjepidevuse, viljakuse ja viljatuse dilemma. Filmi moraal sõltub suuresti lõpukaadrist. Kes on need kaks naist, sauniku tütar Eevi, Villu poja ema, ja Kõrboja talukoha üksik armastuseta perenaine Anna? Mis ootab neid ja väikest Villut ees Kõrbojal? Sellest on film.
_

Orav, Õ. (2004) Tallinnfilm II. Mängufilmid 1977-1991. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk.88.

Андрей Ядвинский   04.07.2021 21:01   •   Заявить о нарушении