Kummitused klassiruumis
Jorgenile
Kjiik on rahulikud ja vaiksed,
Tulevad sisse ja istuvad pinkidele,
Rjaagivad sellest, mis homme saab…
Ja mitte keegi ei vaata nurka,
Kus juks laud jai tjuhjaks…
Vjib – olla sellepjarast, et kjik juhtus eile…
Ning ei ole sjinu, mis sellest jutustaksid,,,
Palju mugavam on lihtsalt vaikida…
Sundida end mjitlema optimistlikult,
Elada oma elu edasi…
Unustada seda, mida ei tohi meenutada
Endale ja teistele…
………………………………………
See on rjuhma salajane kokkuleppe,
Et kjiik on korras ning pole vig,
Et juksi olles igajuks tunneb kurbust,
Et on raske vaadata silmadesse,
Et ipetajad ei mjista, kuidas njuud meiega kjaituda,
Aga klassiruumis hjiljuvad kummitused…
……………………………………………..
Andestage meile!!!
Me tahame,
Nagu oleks parem…
Aga elu on selline, nagu see on…
Ja igajuhel on oma luukered kapis…
Ja kui sul on kjulm
Ja kjaed vjarisevad,
See tjahendab lihtsalt,
Et toas kummitab…