Saatuse ljiik

Åêàòåðèíà Âèëêñ
Saatuse ljiik

See on lootusetu, uni sureb
Helge hommiku valguse all;
Mitte keegi ei tea su muret,
Mitte ykski ei kuule su hjaalt…

Oled vaba – ja armetult kerge,
Tandsid jihus – sai partneriks tolm!
Kjiik on mjittetult, asjatult selge -
Hinnang mjoodunud teele on kolm…

Keegi lamab su eelmisel voodil,
See on sina – kuid eelmine ka!
Targad mjitted, mis sinule toodi,
Tulid tagasi… Nyyd vjiid ka sa

Minna edasi valguse poole!
Teised ootavad; sa tunned kjiik…
Maises elus sind enam ei ole,
Aga elu on saatuse ljiik!